Park Tondi Residentsid asuvad Tallinna hinnatud piirkonnas, kus on suurepärane ühendus kogu linnaga, samas säilib ka rahulik elukeskkond. Siit pääseb mugavalt nii jalgsi, rattaga kui ühistranspordiga igapäevaseid toimetusi tegema.

Linnakus asuv Tondi Tennisekeskus loob võimalused aktiivseks hommikuks, lõunapausiks või õhtuks, sest keskuses on nii jõusaal, tenniseväljakud kui ka padeli- ja sulgpalliväljakud. Residentsidest üle tee asub Sõjakooli park, mis võimaldab Park Tondi elanikel nautida puhkehetkedel rohelust ja vaikust. Park Tondi kvartalis on midagi maagilist. On selleks siis asukoht, kinnine ja autovaba sisehoov, detailideni viimistletud majad, stiilne interjöör, spordivõimalused, jalgratta- ja jalakäijasõbralikkus või hoopis kõigi nende tegurite koosmõju. Oleme ise ka tõdenud, et see miski siin on.

Park Tondi Residentside loomisel oleme seadnud esikohale tulevased elanikud ja nende heaolu. Kvaliteetne siseviimistlus, kõrgete lagedega avarad toad ja ajatu stiilne interjöör on Park Tondi Residentside elanike standard.

Park Tondi kvartalis on argipäev lihtne ja hästi korraldatud – mugav ligipääs koolidele, lasteaedadele ja ühistranspordile tähendab, et Sa ei kuluta asjata aega ummikutes istumisele. Vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel asub kõrgelt hinnatud Audentese Kool. Tramm, buss ja rong peatuvad lühikese jalutuskäigu kaugusel, ühendades Park Tondi kiirelt kesklinna, Kristiine ja teiste linnaosadega.

Kõikidel korteritel on rõdu või terrass, kust saab nautida vaateid tenniseväljakutele või jälgida last hoovis tegutsemas. Maja kõrvale jäävad ka park ning ajalooliste hoonete kompleks.

ARHITEKTUUR

Tondi tänav oma kasarmuhoonetega on Tallinnas üks omanäolisemaid tänavaid ning eesmärk on seda piirkonda täiendada väärika hoonega, mis ei haakuks ol.oleva väärika ajaloolise tellisarhitektuuri kihistusega. Kuna kinnistu on kaguservas tugeva tõusuga ja detailplaneeringuga etteantud ehitusala lubab sinna serva ehitada, siis hoone paigutus kinnistule on nihutatud oma pikiküljega Sõjakooli tn kaguservaga paralleelselt. 

Hoone on oma põhiplaanilt L-kujuline ning L-i lühem osa keerab sisehoovi suunas väljudes esialgsest ehitusalast. Sellise paigutusega tekib endise kasarmuhoone, endise pumbamaja ning uue, projekteeritava korterelamu vahele privaatsem hooviala, mida majaelanikel on turvaline kasutada. Hoonete maapealsed osad on lükatud teineteisest võimalikult kaugele ning pööratud risti teineteise suhtes. Hoone esimesele korrusele, sissepääsuga otse õuest (tänavalt) pääseb jalgsi tulles. Sissepääs parklakorrusele toimub hoone edelaküljelt rambi kaudu. Osa kesklinnapoolsest hoonest on ülejäänud maja suhtes poole maja ulatuses korruse võrra allpool, kuna pinnas dikteerib omad kõrgused.

Fassaadikattematerjaliks on soojustusele kleebita mustjas-hall põletatud tellis Felhaus-Klinker.  Akende ümber on eenduvad vormid, mis sama kiviga kaetud.  Akende põsed on raamitud messinguga kaetud komposiitplaadist valtsitud raamidega.

FUNKTSIONAALNE LAHENDUS

Hoone näol on ühe maa-aluse ja kolme maapealse korruselise kahe hooneplokiga korterelamuga. Peasissepääsud A- ja B-korpusese on Sõjakooli tn kaguküljelt. Kummagi hooneploki sissepääs on suunaga parklapealsesse eesaeda. Mõlemal korpusel on oma lift ning trepikoda, mis ühendab neid maa-aluse parklakorrusega.

Hooneplokid on lahendatud kahe keskse trepikoja ning liftiga. Trepikoda on paigutatud hoone tsentrisse ning lift võimalikult välisukse lähedale. Mõlemad korpused on omavahel ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega. Parkimiskorrusele on kaks jalakäija sissepääsu, millest 1 on koos trepistikuga hoone kirdeküljel. Edelaküljel on nii autode sissepääs, kui ka jalgratta ning jalakäija sissepääs.

Hoones on 48 korterit. Korteritele annavad lisaväärtust ja personaalsust rõdud ja terrassid. Tehnoruumid, panipaigad, jalgratta- ja koristajaruumid paiknevad maa-alusel korrusel. Prügi on lahendatud maasiseste konteineritega hoonest kirdes. Enamus parkimiskohtadest asuvad maa-aluses parklas (-1 korrustel) ning osaliselt hoonest väljas, kirdeküljele jäävas parklas.