Arhitekt: Sisekaitseakadeemia uue hoone puhul veenis loodud tervik

Märtsis kuulutas Eesti betooniühing aasta betoonehitiseks Sisekaitseakadeemia uue õppehoone. Žürii üks liikmetest, arhitekt Joel Kopli selgitas “OP-ile”, mida nad võitja valikul hindasid ja endine siseminister Andres Anvelt rääkis, mis teeb selle algselt oodatust isegi paremaks.

Arhitekt Joel Kopli ütles, et Sisekaitseakadeemia hoonele Aasta Betoonehitise tiitli andmisel veenis neid loodud tervik. “Siin on päris mitmeid tasandeid. Žüriiliikmed on eri erialade esindajad ja igaüks vaatab seda asja oma pilgu alt. Aga kokku moodustubki konsensus või teatud objektiivsus.”

Ta lisas, et tingimused, mis teevad ühe hoone sellise tiitli vääriliseks, võivad olla ka need, et kuidas hoone oma keskkonda sobitub, kuidas hoone on sisemiselt organiseeritud ehk kui hästi ja millised arhitektuursed kvaliteedid selles on.

“Lõpuks võime välja jõuda betooni tehnoloogiliste küsimusteni, et mis moodi see on tehtud, kui keeruline seda teha oli ja kui innovaatiline ta betooni diskursuses on. Kihte ja asju on päris palju, mille järgi seda asja hinnatakse,” selgitas Kopli.

Sisekaitseakadeemia uus peahoone – sisearhitektuur: Maarja Varkki, Hannelore Kääramees, Elina Steinpilm; arhitektuur: Eero Endjärv, Illimar Truverk, Janar Toomesso, Katrin Vannas, Hannelore Kääramees; kaasa töötas Karl Kiisel. Autor/allikas: Maris Tomba
Ta märkis, et betoonil on mitmeid häid omadusi. See on massiivne, tugev ja ajas kestev. “Ta on ka suhteliselt elegantne oma viimistlusvõimaluste näol. Selliseid pikaajalisi projekte on betoonist hea teha.”

Endine siseminister Andres Anvelt tõdes, et selles hoones on olemas veel rohkemgi kui üks kaasaegne õppeasutus vajab. Ta märkis, et kui aastaid tagasi sai selle hoone pärast võideldud ja kembeldud, siis nii head tulemust nad ikkagi ei osanud tahta.

“Mul oli 21 aastat tagasi õnn õppida ühes maailma kuulsamas politsei õppeasutuses, FBI akadeemias Quanticos. See on sellest hoonest küll 10–20 korda suurem, aga kui rääkida kompaktsuses ja sellest, kuidas kadetil on mugav liikuda ühest õppehoonest teise, siis siin on midagi sarnast.”

Ta lisas, et hoone väiksus annab võimaluse palju kodusemaks tundeks. “See maja saab väga ruttu tuttavaks.”

Refereeritud

https://kultuur.err.ee/1072748/arhitekt-sisekaitseakadeemia-uue-hoone-puhul-veenis-loodud-tervik

Autor

kultuur.err.ee, Merit Maarits