Kuidas uusarenduste rägastikus normaalse koduni jõuda?

Kuigi uusarendusi kerkib Eestis nagu seeni pärast vihma, on koduotsijal siiski sageli väga raske leida sobivat elamispinda. Tihtilugu on korterid kummaliselt planeeritud ja justkui täiesti läbimõtlemata.

26-aastane Reeli otsib juba poolteist aastat seda õiget kodu. Kuigi ta elab Tallinnas, kus valik peaks olema üsna lai, ei ole noorel naisel õnnestunud seda õiget leida. «Me oleme praegu elukaaslasega kahekesi, aga tahame osta kodu, kust me ideaalis ei koli enne, kui plaanitud kaks-kolm last on suureks kasvatatud,» räägib noor naine. Sellist on aga uskumatult raske leida, sest sageli on ka kodud, mis väljareklaamitud kui perekorterid, kohutavalt ebamugava planeeringuga või uskumatult tillukesed.

«Me ei soovi osta perekorterina väljareklaamitud kodu, kus on küll väga palju ruutmeetreid, aga vaid kaks magamistuba. Enamiku korterist moodustab köök-elutuba, mis on tõesti avar, aga tube on kokkuvõttes liiga vähe, et seda perekorteriks nimetada saaks,» toob naine ühe näite paljudest.

Ta ei mõista, mis sellise arendaja mõtteis on. «Kas arvatakse, et ostja ei pane tähele, et sellises kodus pole piisavalt tube? Et koplisarnane elutuba pimestab, nii et puudused jäävad märkamata?» küsib ta.

Alati ei leidugi kõigile sobivat

Arhitekt11 partner ja volitatud arhitekt Illimar Truverk ütleb, et kellelegi kodu kavandades tuleks eelkõige mõistagi silmas pidada funktsionaalsust: ilmakaari järgiv ruumiplaneering, arvestamine pere suuruse, huvide ja eri vanusegruppidega. «See tähendab, et reeglina võiks köök asuda hommikupäikesepoolses korteriosas ja õueterrass või rõdu õhtupäikese käes. Sellest omakorda tulenevad erinevate tubade ja tegevuste omavahelised seosed, nende arv ja paiknemine ning vastavalt kasutajate vajadustele ka nende suurused. On soovitatav, et kodus, korteris, ei oleks toad läbikäidavad,» sõnab ta.

Autor

Anna-Liisa Mets, Kodustiil.ee vastutav toimetaja