Spetsialist soovitab: kuidas valida sobiv külmkapp?

Üks mändidega pikitud aed Tiskre elamurajoonis mahutab 260-ruutmeetrise kodu, kus on end sisse seadnud noor pere — naine, mees, kaks last ja väike koduvalvur Frank. Moodsas võtmes eramu on projekteerinud arhitekt Illimar Truverk (Architect11). Interjööri on kujundanud arhitekti loodut austades sisearhitekt Ines Haak (Ace of Space).

See kodu pakub mõnusalt üllatavaid ja huvitavaid lahendusi. Fassaadimaterjalina on kasutatud looduslikke materjale — asukohale omaselt on peamiseks välisviimistlusmaterjaliks puit. Tumedad termopuitpinnad vahelduvad suurte klaasekraanidega, mida ilmestavad roostekarva terasplaadid. Välisviimistluse idee kandub ka interjööri, kus enamik põrandapindu katab termotöödeldud puitparkett ja köögimööbli uste materjaliks on valitud happetöötlusega metall, mis jätab omanäoliselt roostes mulje.

Maja planeering on hästi läbi mõeldud. Tellijalt tuli alguses kaks kindlat suunda, mida nad ise soovisid oma kodus näha — puit ja värvid harmoonias klassikalise joonega. Kuna maja arhitektuur paneb alati mõnes mõttes interjööri plaanides suuna ette, siis tuli leida kesktee — et tellija soovid oleksid esindatud, kuid eksterjöör ja interjöör ei läheks omavahel konflikti. Sisearhitekt Ines Haak leiab, et sisearhitekti kohustus on austada arhitekti loodut ja sellesse integreerida oma ideed, mis seovad sisemise ja välimise tervikuks.

Alates 1930. aastatest, mil turule tulid esimesed tänapäevase tehnoloogiaga külmkapid, on neile aasta-aastalt lisandunud kümneid ja sadu uusi mudeleid – kuidas aga külmikute kirjus virr-varris see õige leida?

Iga järgnev poelettide vahel silma jääv külmkapp uhkustab eelmisest põnevamate lisafunktsioonide, nutikuse ja disainiga. Et sobiva külmiku valimine peavalu ei valmistaks, tasub ühte-koma teist meeles pidada.

Külmkapi tüüp ja suurus

Laias laastus jagunevad külmkapid tüübi poolest kaheks: sügavkülmikuga ja sügavkülmikuta mudeliteks. Tehnikakaupluste Expert turundusjuhi Joonas Kulli sõnul eelistavad tarbijad neist üldjuhul esimest. «Üldreegel ütleb, et väiksema pere ja väiksema köögiga tarbijad soetavad pigem sügavkülmikuga mudeleid, kuna esimesel juhul ei ole suuremaks sügavkülmikuks vajadust ja teisel juhul hoiab see ruumi kokku,» märkis Kulli.

Seega tasub sügavkülmikuta mudelite poole vaadata juhul, kui on võimalus või vajadus soetada eraldi sügavkülmik, mis mahutab oluliselt rohkem toitu kui tavalisse külmkappi sisseehitatud variant. Vaid sügavkülma olemasolu järgi ei saa aga Kulli sõnul külmkappi valida – lähtuda tuleb eelkõige sellest, kui suur külmkapp üleüldse koju mahub.

Energiaklass määrab hinna

Kuna erinevalt pesumasinast, mis kulutab energiat vaid pesupesemise ajal, on külmkapp alati töös, on kõrge energiaklassiga mudeli valimine Experti esindaja sõnul esmajärgilise tähtsusega. «Kõige parema hinna ja tasuvuse suhtega on A++ energiaklassiga külmkapimudelid. Sellest kõrgema energiaklassiga masinad on küll mitusada eurot kallimad, aga ei taga seeläbi oluliselt kõrgemat energiasäästu ning tõenäoliselt ka mitte rahalist kokkuhoidu. Sellisel juhul on tasuvusaeg oluliselt pikem kui külmkapi eluiga,» selgitas Kulli.

Energiaklassist sõltub ka külmkapi müratase – mida kõrgem on energiaklass, seda madalam on müratase,

Nutikad lahendused

Just nagu on nutikad telerid, pesumasinad ja tolmuimejad, ei ole infotehnoloogilisest arengust puutumata jäänud ka külmkapid. Paljudel uuema põlvkonna külmikutel on puutetundlikud ekraanid, mis võimaldavad külmkapi avada vaid puudutusega, muuta külmkapi temperatuuri, vabaneda automaatselt jääst, kiirkülmutada või valmistada jääkuubikuid ja puhast joogivett. Ehkki tõeliselt nutikad külmkapid on juba turule tulnud, saabub Kulli hinnangul nende buum aga mõne aasta pärast. Hetkel on sellised külmkapid väga kallid ja pigem luksusturule orienteeritud.

Enne ostmist piilu sisse

Kui vanema põlvkonna külmkappides olid tavalised metallist restid ja riiulid, siis tänapäeval soovitab Kulli vaadata pigem klaasist riiulite poole, mis ei lase toidul riiuli vahele kiiluda ning on kergemini puhastatavad. Samuti tasub läbi mõelda, mitut erinevat sektsiooni ja külmutuskasti pererahval vaja läheb – üldjuhul peaks külmkapi mahutatavus olema 50 liitrit iga pereliikme kohta.

Veidi silmailu ka

Kui külmkapiostja on endale selgeks teinud, millised tema tulevase külmkapi funktsioonid võiksid olla, saab hakata pöörama tähelepanu külmiku esteetilisele poolele.

«Kui rääkida külmikutrendidest, siis ei saa mööda vaadata köökide trendidest laiemas plaanis,» tõdes arhitektuuribüroo Arhitekt11 sisearhitekt Triin Villemsaar. Naise sõnul soovivad kliendid üha enam, et köök oleks nutikas ja integreeritud, materjalidest on aga üha populaarsemateks n-ö «tõelised materjalid», nagu puit, kivi, keraamika ja klaas.

See aga ei tähenda, et eraldiseisvad külmikud tagaplaanile oleksid jäänud. Lisaks potentsiaalselt põnevale disainile räägib nii Villemsaare kui Kulli sõnul eraldiseisva külmiku kasuks ka võimalus seda liigutada ning teisaldada, osutudes mugavaks näiteks üürikorteris elades.

Refereeritud

https://kodustiil.elu24.ee/4511342/spetsialist-soovitab-kuidas-valida-sobiv-kulmkapp

Autor

Kristina Kostap, Kodustiil.postimees.ee toimetaja